Hermes istus karjus Arguse kõrvale ja hakkas oma flööti mängima. Argus küsis oma kaaslaselt, kust selline pill pärit on.

"Ma räägin sulle sellest meelsasti", ütles Hermes, "kui sul on vaid piisavalt kannatlikkust ja tahtmist minu juttu nii hilja öösel kuulata."

Mänginud veel hetke oma imelisel pillil, Hermes alustas…

Lumistes Arkaadia mägedes elas kunagi tuntud puunümf (hamadrüaad) nimega Syrinx. Võlutuna tema ilust järgnesid metsede jumalad ja saatürid Syrinxile ööl ja päeval, lootuses võita tema armastust. Kuid Syrinx lükkas kõigi nende pakkumised tagasi. Ta ainult pilkas nende armuavaldusi ning nautis oma mängu teiste tunnetega. ühel päeval kohtas ta võimsat jumalat Paani, kes oli oma retkel mööda põlismetsi. Vaatamata Paani kirglikkusele ja suursugususele, põlgas nümf ta ära ja põgenes läbi tihedate preeriate, kuni jõudis mudase Ladani jõe järsule kaldapealsele. Kuigi jõgi oli suuresti kuivanud, olid selle lained siiski veel piisavalt suured, takistamaks neiut üle minemast. Syrinx palus oma kaitsejumalannalt Artemiselt abi, et see teda ära moondaks enne, kui ta jumal Paani kätte satub.

Hetk hiljem jõudiski jumal kohale ja sirutas käed jõe ääres seisva hurmava nümfi poole. Kuid õrna Syrinxi asemel leidis ta oma käest hoopis kimbu pilliroogu. Paan oli ahastuses. Tema ohked kajasid pilliroost vastu madala sahiseva häälena. Selle meeldiv maagiline kõla lohutas jumalat.

"Nüüdsest olgu meid ühendav side igavene !" hüüdis Paan

Ta lõikas pilliroo erineva pikkusega tükkideks ja ühendas need omavahel vahaga.

"Ma nimetan selle pilli oma armastatud nümfi järgi !" ütles ta.

Ja siiani tuntakse seda kaunikõlalist pilli Syrinxina, ehk Jumal Paani Flöödina…